Hooldereformiga eraldatakse kohalikele omavalitsustele täiendavaid rahalisi vahendeid, millega tagatakse hooldekodukoha taskukohasemaks muutumine. Muuhulgas on üks reformi eesmärkidest tõsta üldhooldusteenuse kvaliteeti ja parandada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Lisaks plaanib riik hüvitada keskmisest vanaduspensionist madalamat sissetulekut saavatele teenuse tarbijatele osaliselt ka nende makstavad majutus- ja toitlustuskulud.
Reformi planeerimisel valminud uuringu andmetel hooldab või abistab 16-aastastest ja vanematest Eesti elanikest 22 protsenti ehk hinnanguliselt 230 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks kõige sagedamini on koduseks toimetulekuks abi vajav eakas lähedane. Neist üle 30 000 inimese panustab selleks nädalas üle 40 tunni.
“Sageli tegelevad oma lähedase eest hoolt kandmisega tööealised inimesed, kes peavad valima, kas võimaldada neile kohta tasulises hooldekodus või jääda hooldajaks ise. See seab suure osa elanikkonnast tööturul haavatavasse olukorda,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
2022. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringu järgi võiks hooldereformi mõjul tulla tööturule tagasi ligikaudu 20 000 inimest. “Reformiga soovime toetada hoolt vajavate inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut. Sama olulisena näeme ka võimalust parandada lähedaste vaimset heaolu, kuna reformi tulemusel väheneb nende hoolduskoormus ning suureneb võimalus naasta tööturule,” lausub Riisalo.
Statistika kohaselt on suurim vajadus hooldeteenuste järele vanemas vanuserühmas, mistõttu on reformipaketis lisatoetused neile, kelle sissetulek on alla keskmise vanaduspensioni määra. Käesoleval aastal on prognoositud hooldekodude keskmine teenusekulu ligi 1300 eurot kuus, keskmine vanaduspension aga ligi 700 eurot, mis ei kata täielikult teenuse maksumust.
“Hoolealuse toimetuleku toetamiseks on reformipaketis lisaks ka leevendus keskmisest vanaduspensionist vähem teenivatele inimestele – kui inimese sissetulek jääb keskmisest vanaduspensionist madalamaks, hüvitab kohalik omavalitsus puudujääva osa kuni inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vaheni, mis tagab ka abivajajale hooldekodukoha,” lisas Riisalo.
Hooldereformi võib pidada üheks viimaste aastakümnete suurimaks, oodatumaks ja vajalikumaks reformiks sotsiaalvaldkonnas. Reformiga annab riik omavalitsustele lisaks nende tänasele rahalisele panusele täiendavad rahalised vahendid pikaajalise hoolduse korraldamiseks. Omavalitsused saavad riigi antud vahendeid kasutada nii hooldekodu teenuse hüvitamiseks kui koduse hoolduse paremaks korraldamiseks.
Rohkem infot: www.sm.ee/hooldereform