Dementssündroomiga patsiendid
Dementsuse mõistmine:
Mis on dementsus?
• Dementsus on sündroom, mis põhjustab mälukaotust, otsustusvõime langust, käitumuslikke muutusi ja raskusi igapäevaste toimingutega.
Tüüpilised sümptomid:
• Mälu: Raskused äsja juhtunut meenutada, kuid varasemad mälestused püsivad selged.
• Orientatsioon: Segadus aja ja koha suhtes.
• Käitumine: Ärevus, segadus, meeleolu kõikumine, kahtlustavus.
Igapäevane hooldamine
1. Struktuuri loomine:
• Koosta igapäevarutiin, mis annab turvatunde ja vähendab segadust.
• Tee päevakava nähtavale kohale (näiteks kalendrina seinale).
2. Selged juhised ja suhtlus:
• Suhtle aeglaselt ja selgelt.
• Kasuta lühikesi lauseid ning esita korraga üks küsimus või ülesanne.
• Paku valikuid, kuid hoia need lihtsad (nt “Kas soovid teed või vett?”).
Keskkonna kohandamine
• Eemalda ohud (libedad pinnad, teravad esemed).
• Kasuta turvavarustust (näiteks voodi piirded, uksealarmid).
• Vaata üle uksed, et neid ei oleks võimalik seestpoolt lukustada
• Vaata üle aknad, et neid ei oleks võimalik täismahus avada (sulgurite ja õhutusavade lisamine)
Igapäevaste tegevuste toetamine
• Julgusta iseseisvust lihtsates tegevustes (nt söögiriistade kasutamine).
• Paku vajalikku abi pesemisel, riietumisel, kuid austa nende väärikust.
Käitumisprobleemidega toimetulek
1. Segadus ja ärevus:
• Säilita rahulik hääl ja kehakeel.
• Paku rahustavat tegevust (nt jalutamine, lihtne muusika kuulamine).
2. Agressioon:
• Ära reageeri ärritavalt; astu sammu tagasi.
• Püüa tuvastada agressiooni põhjus (nt valu, nälg, ebamugavus).
3. Valeväited ja kahtlustamine:
• Ära vaidle ega paranda. Selle asemel suuna vestlus mujale.
• Näiteks: Kui nad väidavad, et keegi varastas nende asju, aita „varastatut“ koos otsida.
Heaolu toetamine
1. Füüsiline heaolu:
• Paku tasakaalustatud toitu ja jälgi vedelikutarbimist.
• Julgusta kerget liikumist ja füüsilisi harjutusi.
2. Mõistuse aktiivsena hoidmine:
• Paku lihtsaid tegevusi, nagu mõistatuste lahendamine, värvimine, vana muusika kuulamine.
• Säilita kontakt varasemate huvidega, isegi lihtsustatult.
3. Sotsiaalne suhtlus:
• Julgusta suhtlemist pereliikmetega ja sõpradega.
• Osalege grupitegevustes või päevakeskustes.
Hooldaja enesehoid
1. Tunne oma piire:
• Ära karda abi paluda ega vastutust jagada.
• Kaalu hooldusteenuste või tugiisikute kaasamist.
2. Võta aega iseendale:
• Planeeri regulaarselt pause ja lõõgastumise hetki.
• Leia toetav kogukond (nt tugigrupid või nõustamisteenused).
3. Tunne ära läbipõlemise märgid:
• Väsimus, frustratsioon, lootusetus. Kui tunned neid, otsi abi (nt psühholoog, perearst).
Kriisisituatsioonid
1. Äkiline tervise halvenemine:
• Helista perearstile või kiirabile vastavalt olukorra tõsidusele.
• Hoia valmis nimekiri ravimite, diagnooside ja arstide kontaktidega.
2. Segaduse või agressiooni ägenemine:
• Tagane rahulikult ja püüa olukorda rahustada.
• Kui olukord ei lahene, pöördu erakorralise abi poole.
Tugi kriisiolukorras:
• Võta ühendust nõustajaga Dementsuse Kompetentsikeskus 58142984,
• Info ja usaldusliin 644 6440 kes aitab kriisi analüüsida ja edasisi samme planeerida.
Kuhu pöörduda info ja abi saamiseks
• Nõustamine ja lisainfo dementsuse kohta: Dementsuse Kompetentsikeskus Kust leida abi? – Dementsuse Kompetentsikeskus
• Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja:
Kriisiabi:
Perearsti nõuandeliin: 1220
Hädaabi: 112
Info ja usaldusliin 644 6440