Dementssündroomiga patsiendid

Dementsuse mõistmine:

Mis on dementsus?

• • Dementsus on sündroom, mis põhjustab mälukaotust, otsustusvõime langust, käitumuslikke muutusi ja raskusi igapäevaste toimingutega.

Tüüpilised sümptomid:

• • Mälu: Raskused äsja juhtunut meenutada, kuid varasemad mälestused püsivad selged.
  • Orientatsioon: Segadus aja ja koha suhtes.
  • Käitumine: Ärevus, segadus, meeleolu kõikumine, kahtlustavus.

Igapäevane hooldamine

1. Struktuuri loomine:
   • Koosta igapäevarutiin, mis annab turvatunde ja vähendab segadust.
   • Tee päevakava nähtavale kohale (näiteks kalendrina seinale).
2. Selged juhised ja suhtlus:
   • Suhtle aeglaselt ja selgelt.
   • Kasuta lühikesi lauseid ning esita korraga üks küsimus või ülesanne.
   • Paku valikuid, kuid hoia need lihtsad (nt “Kas soovid teed või vett?”).

Keskkonna kohandamine

• • • Eemalda ohud (libedad pinnad, teravad esemed).
    • Kasuta turvavarustust (näiteks voodi piirded, uksealarmid).
    • Vaata üle uksed, et neid ei oleks võimalik seestpoolt lukustada 
    • Vaata üle aknad, et neid ei oleks võimalik täismahus avada (sulgurite ja õhutusavade lisamine)

Igapäevaste tegevuste toetamine

• • • • Julgusta iseseisvust lihtsates tegevustes (nt söögiriistade kasutamine).
      • Paku vajalikku abi pesemisel, riietumisel, kuid austa nende väärikust.

Käitumisprobleemidega toimetulek

1. Segadus ja ärevus:
   • Säilita rahulik hääl ja kehakeel.
   • Paku rahustavat tegevust (nt jalutamine, lihtne muusika kuulamine).
2. Agressioon:
   • Ära reageeri ärritavalt; astu sammu tagasi.
   • Püüa tuvastada agressiooni põhjus (nt valu, nälg, ebamugavus).
3. Valeväited ja kahtlustamine:
   • Ära vaidle ega paranda. Selle asemel suuna vestlus mujale.
   • Näiteks: Kui nad väidavad, et keegi varastas nende asju, aita „varastatut“ koos otsida.

Heaolu toetamine

1. Füüsiline heaolu:
   • Paku tasakaalustatud toitu ja jälgi vedelikutarbimist.
   • Julgusta kerget liikumist ja füüsilisi harjutusi.
2. Mõistuse aktiivsena hoidmine:
   • Paku lihtsaid tegevusi, nagu mõistatuste lahendamine, värvimine, vana muusika kuulamine.
   • Säilita kontakt varasemate huvidega, isegi lihtsustatult.
3. Sotsiaalne suhtlus:
   • Julgusta suhtlemist pereliikmetega ja sõpradega.
   • Osalege grupitegevustes või päevakeskustes.

Hooldaja enesehoid

1. Tunne oma piire:
   • Ära karda abi paluda ega vastutust jagada.
   • Kaalu hooldusteenuste või tugiisikute kaasamist.
2. Võta aega iseendale:
   • Planeeri regulaarselt pause ja lõõgastumise hetki.
   • Leia toetav kogukond (nt tugigrupid või nõustamisteenused).
3. Tunne ära läbipõlemise märgid:
   • Väsimus, frustratsioon, lootusetus. Kui tunned neid, otsi abi (nt psühholoog, perearst).

Kriisisituatsioonid

1. Äkiline tervise halvenemine:
   • Helista perearstile või kiirabile vastavalt olukorra tõsidusele.
   • Hoia valmis nimekiri ravimite, diagnooside ja arstide kontaktidega.
2. Segaduse või agressiooni ägenemine:
   • Tagane rahulikult ja püüa olukorda rahustada.
   • Kui olukord ei lahene, pöördu erakorralise abi poole.

Tugi kriisiolukorras:

• • • Võta ühendust nõustajaga Dementsuse Kompetentsikeskus 58142984,
    •  Info ja usaldusliin 644 6440 kes aitab kriisi analüüsida ja edasisi samme planeerida.

Kuhu pöörduda info ja abi saamiseks

• Nõustamine ja lisainfo dementsuse kohta: Dementsuse Kompetentsikeskus  Kust leida abi? – Dementsuse Kompetentsikeskus
• Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja:
• Kriisiabi:

Perearsti nõuandeliin: 1220

Hädaabi: 112

Info ja usaldusliin 644 6440